Avaleht  Lauakõned  Ennustused  Mängulaud  Luulud   20 e-kaarti...

Kaardimängu(25)   Kasiino(4)   Kuuli(9)   Lauamängu(22)   Pallimängu(18)   Piljard(7)   Seltskonnamängu(88)   Täringumängu(22)

2.palliga jalgpall
5 miinust
Jalgpall
Jäähoki
Korvpall
Käsipall
Lauatennis
Mädamuna
Penalti turniir kolmele
Rannajalgpall
Saalihoki
Squash
Sulgpall
Tennis
Tšinlon
Veepall
Vibra
Võrkpall



 
2.palliga jalgpall

Puht juhuslikult kuulsin, et jalgpalli algusaegadel oli tavalise jalgpalliga paraleerselt eksisteerinud jalgpallimäng,- kus oli mängus kasutusel korraga 2 palli. Esimene reaktsioon, et mingi idiootsus ja jama..., aga hetk hiljem, kui seda natuke ette
püüdsin kujutada..., - tee mis sa tahad, see võib vägagi huvitav ja üldsegi mitte mötetu mäng olla. Reegleid mul siin välja pakkuda ole, aga no eks ilmselt pöhimöte sama, mis tavalises jalgpallis, ja paljut vaja muidugi kohendada jne... Ja ilmselt
vähemate mängijatega kui tavalises jalgpallis, ei tule ka miskit head nahka... Arvan, et see mäng on proovimist väärt ja arenguruumi oleks sellel ka kövasti...


5 miinust

 MÄNGUKS VAJALIK: Korvilaud, pall, mängijad (lisaks voib olla ölut)
MÄNGU KÄIK: Loositakse viskejärjekorra järjekord, vöi lepitakse kuidagist vabatahtlikult kokku (kui on seda mängu natuke rohkem mängitud, saab selgeks, et järjekord suht oluline...). Mängija, kes alustab viskab vabalt valitud kohalt korvi, ja kui ta ei
taba, läheb viskekord üle järjekorras järgmisele mängijale, kes omakorda valib oma suva järgi koha kust lajatada. Aga kui esimene viskaja juhtumisi tabab, peab järjekorras järgmine mängija täpselt sama koha pealt üritama palli korvi saada ja kui see tal
ei õnnestu,- saab ta ühe miinuse, ja järg läheb üle järgmisele mängijale, kes omakorda saab valida koha kust visata ja kõik jätkub samamoodi... Aga kui ka järjekorras teine mängija tabab, peab järjekorras kolmas mängija samade reeglite kohaselt kui
teinegi mängija üritama korvile pihta saada jne. Juhul kui kõik mängijad tabavad ja ring jõuab mängijani kes algselt viskas selle koha pealt, ja ta nüüd ise mööda viskab saab ta kaks miinust (seda nimetatakse supiks). See reegel kehtib ainult viskeringi
alustaja kohta, teised mängijad, kui viskekord jõuab ringiga tagasi nendeni ja nad mööda viskavad.- saavad ikkagist ühe miinuse. Kui peale kolme ringi pole keegi eksinud, vöib esialgse viskevaliku teinud mängija valida uue koha. Mängija kellel koguneb
viis miinust langeb mängust välja. Ja vöitjaks on loomulikult viimane mees (naine) platsil!


Jalgpall

*Jagpalli mängitakse harilikult muruväljakul.
*Rahvusvahelisi võistlusi peetakse väljakuil, mille mõõtmed on 100-110x64-75 m. Väljaku mõlema otsjoone keskel asub värav, mille postide vahe on 7,32 m (seestpoolt mõõdetuna) ning põiklatt asetseb 2,44 m kõrgusel.
*Pall kaalub 396-453 g (enne mängu algust), ümbermõõt on 68-71 cm. Võistlevad 2 meeskonda, kummaski 11 mängijat (väravavaht ja väljakumängijad). Mäng kestab 2x45 minutit (vaheaeg 15 minutit). Kätega mängimine on keelatud (seda tohib ainult
väravavaht oma karistusala piires).
*Võistlusmääruste rikkumise eest määrab kohtunik vaba- või karistuslöögi (kui viga tehakse karistusalal, siis võib kohtunik anda 11 m karistuslöögi), ta võib ka võistlejaid mängust eemaldada. Võidab meeskond, kes palli rohkem kordi vastase
väravasse lööb. Mängus võib tekkida eriolukordi, näit. nn. suluseis (off-side): mängija loetakse vastase väljakupoolel suluseisus olevaks, kui ta kaaslaselt palli saades asub vastase väravale ligemal kui see mängija, kes talle palli lõi, ning kui
eespool pole kaht vastase mängijat.




Jäähoki

Jäähokit mängitakse 1,15-1,22 m kõrguste poortidega piiratud, kumerate nurkadega jääväljakul, mille pikkus on 56-61 m ja laius 26-30 m. Väljaku kummaski otsas, otspoordist 4 m kaugusel punase väravajoone keskel, on värav (kõrgus 1,22 m, laius 1,83 m, sügavus 60-100 cm) ning selle ees punase joonega tähistatud väravaala.

Väravajoontevaheline väljak on jaotatud punase keskjoonega pooleks ja 2 sinise joonega 3 osaks: kaitse-, kesk- ja ründetsooniks. Ühe väljakukülje keskel paiknevad poordi taga istekohad kummagi meeskonna jaoks, vastasküljel on kohtunike kohad ja mängijate nn. karistuspingid (vähemalt 8 kohta); ühe meeskonna istekohad peavad olema teise omadest eraldatud. Külgpoortides on väljastpoolt avatavad ja väljapoole avanevad uksed, mille kaudu võistlejad saavad väljakule minna ja sealt ära tulla.

Jäähokimeeskonda kuulub 2 väravavahti ja 18 väljakumängijat (sealhulgas kapten). Väljakul on korraga 6 mängijat: väravavaht, 2 kaitse- ja 3 ründemängijat. Väljakumängijad kannavad dressi all õla-, küünarnuki-, kubeme- ja põlve-säärekaitseid ning tavaliselt peas slemmi (kiivritaoline paekate) koos lõuakaitsega. Hokiuisud on kõrged (uisutera esi- ja tagaosa kumer). Hokikepi varre pikkus on 135 cm, laba pikkus 37 ja laius 5-7,5 cm.

Väravavahi varustus erineb mõnevõrra väljakumängijate omast. Ta kannab erilisi tugevdatud kindaid, dressi peal laiemaid säärekaitseid ja enamasti ka näokaitset. Uisk on madalam ning tera keskosa ülapool sakiline, et litter uisutera ja saapa vahelt läbi ei mahuks. Väravavahi hokikepi varre alumine osa (61 cm) ja kepilaba on veidi laiemad (9 cm). Hokilitter on vulkaniseeritud kummist, litri läbimõõt on 7,62 cm, paksus 2,54 cm ja kaal 156-170 grammi.

Jäähokit mängitakse 3 x 20 minutit (puhas mänguaeg), vaheajad kestavad 15 minutit (1978. aastani 10 minutit); meeskonnad vahetavad väljakupooli kahel esimesel kolmandikajal.

Võidab see meeskond, kes suudab rohkem kordi litrit vastase väravase lüüa (loeb ka omavärav). Mängu kestel võib väljakumängijaid vahetada mängu katkestamata (väljavahetatav mängija peab lahkuma enne, kui vahetusmängija väljakule tuleb). Väravavahti tavaliselt ei vahetata, kuid vajaduse korral võib teda asendada varuväravavaht.

Määruste rikkumise pärast väljakult eemaldatud mängija võib mängust uuesti osa võtta pärast karistusaja (2 minutit tavaeksimuse, 5 ja 10 minutit distsiplineerimatu käitumise) möödumist. Tema asendamine 2- või 5-minutilise karistusaja puhul teise mängijaga ei ole lubatud. Väravavahti määruste esmakordse rikkumise pärast väljakult ei eemaldata, tema eest peab kandma karistust üks väljakumängijaist.



Korvpall

Korvpall on sportlik pallimäng, mida mängib 2 meeskonda või naiskonda 15 x 28 m. suurusel väljakul. Väljaku mõlemas otsas on tagalaua (1,2 x 1,8 m) küljes 3,05 m. kõrgusel korv (võrguga metallrõngas, Ę 45 cm). Palli (600 – 650 g, ümbermõõt 75 – 80 cm)
püütakse kätega korvi visata. Võistkonda kuulub kuni 12 mängijat, väljakul on korraga 5. Puhast mänguaega on täiskasvanud amatöörkorvpallureil 2 * 20 minutit, vaheaeg 10 minutit. 5 isiklikku viga teinud mängija peab mängust lahkuma. Võistlust juhivad 2
väljakukohtunikku. Mängust visatud korv annab 2 punkti (kui vise on sooritatud korvialusest punktist 6,25 m k augusele tõmmatud poolkaare tagant, siis 3 punkti), vabavise 1 punkti. Võidab võistkond kes saab rohkem punkte (kui mäng lõpeb viigiga,
mängitakse lisaaegu võitja selgumiseni).


Käsipall

*Mängupaiga järgi eristatakse kaht väravpalli varianti: suurt (11:11) väravpalli mängivad kaks 13-liikmelist võistkonda (kummaski korraga väljakul 10 mängijat ja väravavaht) murukattega jalgpalliväljakul, väikest (7:7) väravpalli kaks 12-liikmelist 
võistkonda (kummaski korraga 6 mängijat ja väravavaht) spordihallis.
*Väikese väravpalli mänguväljaku suurus on tavaliselt 20 x 20 m, värava kõrgus 2 ja laius 3 m. Pallil on sisekumm ja nahkkest (meeste palli ümbermõõt 58-60 cm, kaal 425-475 g, naiste palli ümbermõõt 54-56 cm, kaal 325-400 g).
*Meeste mäng kestab 2 x 30 minutit, naiste mäng 2 x 25 minutit. Palli püütakse üksteisele söötes vastase väravasse visata. Lubatud on visked ja põrgatamine ühe käega ning palli kandmine kuni 3 sammu. Jalaga palli puudutada ei tohi. Võistlusmääruste vastu
eksimise eest võidakse määrata vabavise või 7 m karistusvise või võistleja mängust eemaldada.


Lauatennis
LAUD on ristkülikukujuline, 2,74 m pikk ja 1,525 m lai ning peab asetsema horisontaalselt 76 cm kõrgusel pörandast
VÖRK paigaldatakse vörgunööri abil, mis kinnitatakse mölemas otsas vörgupostile 15,25 cm körgusel
SERVIMISE alustamisel, enne kui palli lüüakse, peab pall olema mängupinna tasemest körgemal ja servija otsajoone taga ja pall ei tohi olla varjatud vastuvötja eest millegagi.
Kui pall hakkab langema, peab servija lööma palli nii, et see esmalt pörkab tema lauapoolele ja seejärel, lennanud üle vöi ümber vörgukomplekti, pörkab otse vastase lauapoolele; paarismängus peab pall
pörkama köigepealt servija lauapoole parempoolsesse kasti ja seejärel vastuvötja lauapoole parempoolsesse kasti.
PALLI LÜÜAKSE pärast servimist vöi törjumist nii, et see lendab üle vöi ümber vörgukomplekti ja pörkab vörgukomplekti puudutamata vöi puudutades vastase lauapoolele.
IGA KAHE PUNKTI JÄREL muutub vastuvöttev mängija vöi paar servijaks ja nii edasi kuni seti löpuni, välja arvatud juhtudel, kui mölemad mängijad vöi paarid on saavutanud 10 punkti, vöi kiirendussusteemi
rakendamisel. Viimastel juhtudel jääb servimise ja vastuvötmise järjekord samaks, kuid iga mängija saab servida järjest ainult ühe korra.
PUNKT:
*kui vastane ei servi reeglipäraselt; 
*kui vastane ei törju reeglipäraselt;
*kui vastase poolt löödud pall lendab üle tema otsajoone ilma tema mängupinda puudutamata;
*kui vastane lööb palli lennult;
*kui vastane lööb palli kaks korda järjest;
*kui vastase vaba käsi puudutab mängupinda
SETI vöidab mängija vöi paar, kes esimesena saavutab 11 punkti, välja arvatud juhtudel, kui mölemad mängijad või paarid on saavutanud 10 punkti. Sel juhul vöidab seti see mängija vöi paar,
kes esimesena saavutab 2 punkti enam kui vastasmängija vöi vastaspaar.
MÄNG koosneb "parem paarituarvulistest” settidest.



Mädamuna

Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija “stopp!” ning kõik peavad peatuma. Asudes taas sõõri sisse, on palliomanikul kaks võimalust: hõigata välja “vaba maa” ehk laialijooksnud kaaslased peavad ise sõõri juurde tagasi tulema, vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja “lind”, “leht” või “puu” ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese “muna” ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja. Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse, hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse.





Penalti turniir kolmele

Kunagi sai seda pisukese õlle kõrvale nagu ajaviidetu ja reeglid kohapeal valmis seatud.
Moraaliks: ei maksa niisama jõlkuda ja alkoholi kaanida, kui on ikka soovi õllega väljas vedeleda, siis tehke sinna juurde ikkagi midagist (vähemalt alguses… :P)!!!
Osalejad: peaks olema ideaalis kolm, võib ka kaks voi neli, rohkemaga läeb juba tüütuks (siis tuleks juba tehha miskid alagrupid ja muu sellisem suurem ettevõtmine…), ja muidugist üksi mängides saaks kindlasti hiasid punkte…
Vahendid: soovitavalt jalgpall ja jalgpalli värav ja miskid kindad…
Mäng(3 osalejat): algama miski järjekorra loosmise voi siis miski omavaheline kokkuleppe teemaga. Kogu asja sisu ja eesmärk seisnema selles, et iga võistleja sooritab kummalegi vastasmängijale kümme 11. meetri karistuslööki ja kaitseb väravas kummagi vastasmängija kümme 11. meetri karistuslööki. Punkti saab mängija iga väravasse löödud palli eest ja kui mängija on väravavahi rollis siis saab punkti iga palli eest mis ei jõua väravasse, seega on maksimaalselt võimalik koguda 40 punkti. Kolmas mängija kes parasjagu ei löö palli ja ei värise väravasuul, ei lähe kuskile niisama kondama, ega aja tühja möla värava kõrval, vaid asetseb kuskil värava tagusel ja toimetab suure hurraaga metsa pürginud pallid ilusasti penaltistile tagasi!!!
Kui juhtub, et esimesel kahel võistlejal olema võrdne punktisumma, siis tuleb võitja selgitamiseks teha kummalgi üks lisalöök ja kaitseb konkurent, kui kummagi ühe lisalöögiga ei selgunu võitja, siis tuleb appi teine lisalöök ja kui vaja kolmas jne

© urmas&idee




Rannajalgpall

*Ühes võistkonnas on korraga väljakul 5 mängijat. Käega väravat kaitsta ei tohi.
*Värava suurus on 1,7m(körgus) x 2,5m(laius)
*Mänguväljaku möötmed on 20m x 40m, mida piiravad 60cm kõrged poortid
*Pall on audis, kui ta on ületanud poorti ükskõik millisest mänguväljaku osas
*Penaltialad on kummastki väravast alates kuni 5 meetrit keskjoone poole
*Mänguaeg alagrupimängudes 3x5 minutit, kohamängudes 3x7 minutit
*Mängitakse paljajalu rannaliival spetsiaalse rannajalgpalliga. Jalas ei tohi olla jalanöusid, küll aga võib olla elastikside vöi sokk
*Vahetusi vöib mängus teha jooksvalt, vahetuste läbiviimise koht on väljaku keskelt
*Kollase kaardiga kaasneb mängija eemaldamine 2 minutiks. Kui selle 2 minuti jooksul lüüakse hoiatuse saanud mängija meeskonnale värav, vöib hoiatuse saaja kohe mägu jätkata. Punase kaardi korral lahkub mängija väljakult kuni mängu löpuni ja meeskond
mängib vähemuses 2 minutit.
*Penaltit lüüakse keskjoonelt tühja väravasse.
*Kohamängudes lüüakse viigilise tulemuse korral kummagi vöistkonna poolt 3 peanltit, kui peale seda on seis ikka viigiline, hakatakse lööma penalteid 1 kaupa, kuniks vöitja on selgunud.


Saalihoki

MÄNGUALA
*Väljaku suurus on 40 x 20 m.
*Väravaalad mõõtmetega 4 m (pikkus) x 5 m (laius) märgitakse 2,85 m kaugusele poordist
*Väravavahialad mõõtmetega 1 m (pikkus) x 2,5 m (laius) märgitakse 0,65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.
*Väravate mõõtmed on 160 cm (laius) x 115 cm (kõrgus)
MÄNGUAEG
*Korraline mänguaeg on 3 x 20 min
*Kui mäng, milles on vaja selgitada võitja, lõpeb viigiga, selgitatakse võitja äkksurma põhimõttel. Sel juhul mängitakse lisaaeg, mis kestab seni, kuni üks meeskondadest lööb värava. 3 x 20 min.mängus on lisaaeg max.15 min. Kui äkk- surma põhimõttel
väravani ei jõuta, järgneb karistuslöökide võistlus.
OSAVÕTJAD
*Mängu ajal on üheaegselt väljakul kummastki meeskonnast 5 mängijat + väravvaht
VARUSTUS
*Pall on plastmassist, 23 g raskune ja spetsiaalselt saalibändi jaoks toodetud.
*Varre pikkus võib olla max. 950 mm. Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30 mm
MÄNGU JÄTKAMINE
*Kolmandiku alguses ja värava puhul alustatakse mängu keskpunktist. Kui lahtilöök sooritatakse keskpunktist, peavad mõlemad meeskonnad olema oma väljakupooltel.
*Kui mäng on katkestatud ja kummagi meeskonna kasuks ei saa määrata sisselööki, vabalööki või karistuslööki, jätkatakse mängu lahtilöögiga
*Lahtilöök sooritatakse mängu katkestamisel pallile lähimast lahtilöögikohast. Lahtilöögist otse väravasse läinud pall loetatakse saavutatud väravaks.
*Kui pall läheb poordist välja, määratakse vastasmeeskonnale sisselöök. Sisselöök sooritatakse 1,5 m poordi äärest, kohast, kust pall poordist välja läks. Sisselöögist ei tohi pall minna otse väravasse. See puudutab ka palli oma väravasse löömist. Kui
pall lüüakse otse vastase või oma väravasse, jätkatakse lahtilöögiga.
*(Vastasmängija kepi löömine, kinnihoidmine, surumine, tõstmine või tõukamine) Vabalöök sooritatakse kohast, kus viga tehti. Vabalöök võib minna otse väravasse.
*Palli peab kepiga lööma, mitte tõstma või lükkama
KARISTUSLÖÖK
* Kaitsev meeskond takistab väravavõimaluse veaga. Karistuslöök määratakse alati, kui kaitsev meeskond hea väravavõimaluse olukorras tahtlikult nihutab väravat või väljakul on neil tahtlikult liigseid mängijaid. Karistuslöök määratakse alati, kui
kaitsev meeskond vabalöögi korral moodustab müüri ja keegi seal olevatest mängijatest on väravavahialas
* Karistuslöögi sooritamist alustatakse keskpunktist. Kõik mängijad, v.a. lööki sooritav mängija ja vastasmeeskonna väravavaht, peavad viibima vahetusalas kogu karistuslöögi sooritamise ajal. Väravavaht peab karistuslöögi alguses olema väravajoonel.
* Karistuslöögi sooritamisel võib palli puudutada piiranguteta, kuid see peab liikuma kogu aeg edasi.Väravavahi tõrje või väravakonstruktsioonide tabamise järel edasi mängida ei saa.


Squash

Punktiarvestus:
-Mäng koosneb "parim viiest" geimist.
-Geimi võidab mängija, kes kogub esimesena 9 punkti
-Erand: Seisul 8 : 8 otsustab pallingu vastuvõtja, ehk mängija, kes sai esimesena 8-da punkti ehk siis servi vastuvõtja, kas mängu jätkatakse 9 ("Set One") või 10 ("Set Two") punktini
Punktid:
-Punkti võib saada ainult servija juhul kui ta võidab ralli(pallivahetus)
-Kui servi vastuvõtja võidab ralli, saab ta serviõiguse, ilma et mängu punktiseis muutuks
-Õigus esimesena servida otsustatakse reketi keerutamisega
-Serviõiguse saanud mängija servib seni, kuni kaotab ralli. Seejärel alustab servimist vastasmängija("Hand-Out")
-Igat geimi alustab eelmise geimi võitja
-Serviõiguse saamisel võib mängija valida, kummalt poolt serviruudust ta servib
-Punkti võitmise korral peab servija vahetama serviruutu
-Servi sooritamisel peab vähemalt üks servija jalg olema kontaktis põrandaga serviruudus ning ei tohi puudutada serviruutu piiravat joont
Serv on õige, kui:
-pall on servitud otse vastu esiseina, keskmise ("cut-line") ja ülemise("out-line") punase joone vahele ning pall maandub tagasi põrgates vastuvõtja poolses joontega piiratud alas. Vastuvõtja võib servi tõrjuda lendpallina
Serv on vale, kui:
-servijal puudub servi hetkel kontakt põrandaga serviruudu sees ("foot-fault");
-servija ainuke serviruudu sees asetsev jalg puudutab serviruudu joont("foot-fault");
-pall on servitud vastu keskmiset joont või allapoole seda;
-servitud pall puudutab enne esiseina puudutamist ükskõik millist teist väljaku osa;
-servitud pall tagasi põrgates maandub väljaspool vastuvõtja neljandikku, välja arvatud juhul, kui vastuvõtja tõrjub servi lendpallina - serv loetakse õigeks isegi juhul, kui pall oleks maandunud väljapool vastuvõtja ala;
-servitud pall puudutab või läheb üle ülemise punase joone. Peale esiseina puudutamist ja enne vastasmängija vastuvõtualasse kukkumist või vastuvõtmist lendpallina võib servitud pall puudutada teisi seinu
Mäng:
-Kui õige serv on antud, löövad mängijad palli kordamöda kuni üks mängijaist ei soorita õiget tagasilööki
-Enne esiseina tabamist võib pall puudutada teisi seinu, küll aga mitte põrandat ega lage (ainult serv peab olema antud otse vastu esiseina)
Tagasilöök on õige, kui:
-pall lüüakse vastasmängija poolt tagasi vastu esiseina enne, kui see jõuab põrkuda vastu põrandat rohkem, kui üks kord;
-tagasilöödav pall ei puuduta ega lähe allapoole esiseina alumist punast joont ("tin-board"). Peale tagasilööki ei tohi pall enne esiseina põrget puudutada põrandat
Tagasilöök on vale, kui see on:
-"Not Up" - 1. palli lüüakse reketiga, mis ei ole mängijal käes; 2. topeltlöök; 3.pall põrkab põrandal rohkem, kui üks kord
-"Down" - 1. tagasilöödud pall puudutab enne esiseina põrandat; 2. pall põrkab vastu või allapoole esiseina alumist punast joont
-"Out" - tagasilöödud pall põrkab vastu väljaku ülemist piiri tähistavat punast joont või puudutab seina ülevalpool seda
Mängija võidab ralli:
-kui vastane ei soorita õiget tagasilööki;
-kui mängija valmistub palli tagasi lööma, aga pall puudutab ennem vastasmängijat (k.a. tema reketit või riietust)
Vastasmängija löömine palliga:
-Kui pall enne esiseinani jõudmist puudutab vastast, tema riietust või reketit, siis pall ei ole enam mängus ning:
-palli lööja võidab ralli, kui tagasilöök oli õige ja pall oleks põrganud vastu esiseina, ilma, et ta oleks enne põrganud vastu mistahes muud seina;
-Erandiks on situatsioon, kui tagasilöök oli küll õige, kuid lööja oli lasknud pallil ümber enda minna - e. pall möödus lööjast esiseinast tagasi põrgates näit. vasakult poolt, kuid lööja lõi teda paremalt poolt(või vastupidi). Sellisel juhul on
mängijatel õigus uuele servile
-mängijatel on õigus "let"-ile, kui tagasilöök oli õige ja pall põrkas või oleks põrganud esimese põrkena vastu mingit teist seina peale esiseina;
-palli lööja kaotab ralli, kui tagasilöök ei oleks olnud õige
Märkused:
-Squashi võib mängida, kasutades Punkti-Ralli punktilugemist:
Iga geim koosneb 15-st punktist, v.a. seisul 14-14 otsustab servi vastuvõtja, kas mängitakse viieteistkümne ("Set One") või seitsmeteistkümne ("Set Three") punktini. Punkti v›ib saada ka servi vastuvõtja - kui servi vastuvõtja võidab ralli, saab t
ta punkti ja õiguse servile; kui servija võidab ralli, saab ta punkti ja jätkab servimist


Sulgpall

Loosimine:
Enne iga mängu algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal on õigus valida kas pallinguõigust, väljakupoolt või pakkuda valikuõigust vastasele.
Palling:
Iga sett algab pallinguga paremalt väljakupoolelt (servialast). Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja parempoolsele pallingualale. Pallingu sooritaja ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel diagonaalselt asetuvatel pallingualadel. Jalg ei tohi
asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja (ega nende partnerid paarismängus) muuta keha asendit ega tõsta jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).Pärast pallingut võivad mängijad asetuda oma väljakupoolel
mistahes kohtadele. Pallija ei tohi pallida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks valmis. Pallingu momendil ei tohi reketi raam tõusta kõrgemale vöö tasapinnast, reketi pea aga reketit hoidva käe randmest.
Veel loetakse palling ebaõigeks, kui
-pall ületas võrgu, kuid ei sattunud määratud väljakualasse vastaspoolel (piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks)
-pall ei ületanud võrku või puudutas kõrvalisi esemeid (kui pall puudutas pallingu järel võrku, aga lendas õigele pallingualale, loetakse palling õigeks)
-pallija sooritas ebaõige liigutuse, katkestas hetkeks pallimise ning sundides sellega vastuvõtja liikvele, sooritas pallingu.
-Kui reket ei taba pallingul palli, ei loeta seda veaks. Kui aga reket puudutab palli, loetakse palling sooritatuks.
Punkte saab palliv pool vastuvõtja mistahes vea puhul!
Punktimängimine:
Kui pall puudutas mängu ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök õigeks (seejuures ei loeta veaks, kui pall ületab võrgu tasapinna väljaspool külgjoont, kuid langeb väljaku piiridesse). Kui võrgu juures asuv mängija sooritab ülalt löögi, ei tohi
vastane reketiga võrgu kohal blokeerida. Mängija võib tõsta reketi ainult näo kaitseks või püüdeks tabada võrgust eemal vastase löödud palli, kui ta sellega vastast ei sega.
PAARISMÄNG:
*Sarnaselt üksikmängule peetakse ka paarismänge kas 7 punktini
*Seti alguses otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima (pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad koha sisse väljaku parempoolses osas. Kui esimese pallingu järel eksis pallingut vastuvõttev pool, saab palliv pool punkti ja pallinud mängija
jätkab pallimist, ainult juba vasakust pallingukastist vastaste teisele mängijale. Sedasi jätkatakse kuni pallijate esimese veani, peale mida läheb pallimisõigus (ja seega ka võimalus punkte saada) üle vastastele
Peale pallimisõiguse võitmist pallib esimesena alati väljaku parempoolses kastis paiknev mängija (ja seda sõltumata punktiskoorist, lihtsalt paarisarvu punktide korral on selleks mängu alguseski esimesena pallinud või pallingut vastu võtnud mängija,
paarituarvulise punktiskoori korral tema partner), punkti võitmisele järgneb palling kõrvalkastist nagu üksikmänguski. Et paarismängus osaleb kummaltki poolt kaks mängijat, on ka pallinguid mõlemale paarile ette nähtud kaks (va. seti alguses, kus
pallimist alustanud pool kaotab pallimisõiguse kohe peale oma esimest eksimust).
Seti käigus pallib esimene mängija kuni nende paari esimese eksimuseni (vahetades punkti võitmise järel pallimisdiagonaali), peale eksimust läheb pallimisõigus üle sama paari teisele mängijale, kes pallib kastist, kus ta oma partneri viimase pallingu
ajal paiknes. Alles peale teist eksimust (teise pallingu kaotust) läheb pallimisõigus üle vastastele (seega tuleb paarismängus kord kaotatud pallimisõiguse tagasi saamiseks sundida vastased eksima kahel korral - nende esimesel ja teisel pallingul).
ÜKSIKMÄNG:
*Meesüksikmäng 15-ni süsteemis 3 parem, naisüksikmäng 11-ni süsteemis 3 parem
*Seti lõpus viigiseisul 6:6 võib pallingut vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni, st. kas sett lõpeb endiselt peale ühe poole 7. punkti saavutamist või jätkatakse mängu kuni üks pooltest on võitnud 8 punkti.
*Mäng süsteemis 5-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kolme seti võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 3:0, 3:1, 3:2). Väljakupoolte vahetus toimub peale iga seti lõppu ja 5. setis peale seda, kui eduseisus oleva mängija on võitnud 4. punkti


Tennis

VÄLJAK
Väljak on 23,77 m pikkune ja 8,23 m laiune ristkülik
Võrk jagab väljaku kaheks pooleks. Väljaku keskel on võrgu kõrgus 0,914 m
PALL
Pall peab olema ühtlase pealispinnaga, valget või kollast värvi, liitekohad ilma õmblusteta. Palli läbimõõt on üle 6,35 cm ja alla 6,67 cm, kaal üle 56,7 grammi ja alla 58,5 grammi.
POOLE VÕI PALLINGU VALIK
Enne mängu algust otsustatakse loosiga, kes mängijatest saab valida poole või õifuse olla pallija või vastuvõtja esimeses geimis. Loosi võitja võib valida või pakkuda oma vastasele valida
PALLING
Palling sooritatakse järgmiselt: vahetuslt enne pallingu sooritamist peab pallija seisma, mõlemad jalad paigal, ühes kahest pallimise tsoonist, s.o. tagajoone taguses alas (vaadates võrgu poolt) keskmärgi ja küljejoone mõtteliste pikenduste vahel. Pallija
peab seejärel palli mistahes suunas käest õhku viskama ja enne, kui see maad puudutab seda reketiga lööma. Palling loetakse sooritatuks, kui reket puudutab palli. Ühekäeline mängija võib palli ülesviskamiseks kasutada reketit
PALLINGU SOORITAMINE
Pallija pallib vaheldumisi kas parempoolsest või vasakpoolsest pallimise tsoonist, alustades iga geimi parempoolsest tsoonist
Pallingul peab pall ületama võrgu ja tabama teisel pool võrku diagonaalset pallinguala või jooni, mis seda ala piiravad, enne, kui vastuvõtja pallingu vastu võtab
TEINE PALLING
Pärast esimest pallinguviga pallib pallija veelkord samast pallimise tsoonist
PALLINGU ÜMBERMÄNGIMINE
Palling mängitakse ümber kui pall riivab võrku, rihma või võrgulinti ja on muidu määrustepärane
PALLIMISE JÄRJEKORD
Esimese geimi lõppedes saab vastuvõtjast pallija ja pallijast vastuvõtja ja nii igas järgnevas geimis
POOLTE VAHETUS
Mängijad vahetavad väljakupooli esimese, kolmanda ja iga järgneva paarituarvulise geimide summaga geimi järel, igas setis, samuti ka seti lõppedes, kui mängitud geimide summa selles setis on paaritu arv. Järgmine poolte vahetus seejärel toimub järgmise
seti esimese geimi järel
MÄNGIJA KAOTAB PUNKTI, KUI:
*Ta ei löö palli üle võrgu vastase poolele tagasi enne, kui see on kaks korda põrganud
*Ta lööb palli tagasi nii, et see puudutab maad, või mõnda teist objekti väljaspool vastase väljakupiire
*Seistes kas väljakul või väljaspool seda, võtab ta palli vastu lennult ja eksib palli tagasilöömisel; või
*Ta kannab palli tahtlikult reketil, püüab selle reketile või lööb seda rohkem kui üks kord; või
*Ta lööb palli lennult enne, kui see on ületanud võrgu; või
*Pall puudutab mängijat või tema riietust, väljaarvatud reketit tema käes või kätes; või
JOONEPALL
Väljakuala piiravale joonele kukkunud pall loetakse kukkunuks sellele väljakualale, mida see joon piirab
SEIS GEIMIS
Kui mängija võidab geimi esimese punkti, on seis “15” tema eduks; kui teise, siis “30” tema eduks; kui kolmanda, siis “40” tema eduks ja neljanda punkti võitmisel loetakse ta geimi võitnuks, väljaarvatud alljärgnevatel
juhtudel:
Kui mõlemad mängijad on võitnud kolm punkti, loetakse seis “mäng tasa”, järgmine punkt loetakse “edu” selle punkti võitnud mängijal. Kui sama mängija võidab ka järgmise punkti, võidab ta geimi; kui teine mängija võidab järgmise
punkti, siis on seis jälle “mäng tasa” jne. kuni üks mängijatest võidab kaks järjestikust punkti seisul “mäng tasa” ja seega ka geimi.
SEIS SETIS
*Mängija (mängijad), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti, kui tal on vähemalt kahegeimine edu vastase ees.
*Kiiret lõppmängu rakendatakse, kui seis setis on “kuus tasa”
*Mängija, kes esimesena võidab seitse punkti, võidab geimi ja seti, kui ta seejuures juhib vähemalt kahepunktilise vahega. Kui jõutakse seisuni “kuus:kuus”, mängitakse geimi niikaua, kuni jõutakse kahepunktilise vaheni. Seisu loetakse
numbriliselt kuni kuni kiire lõppmängu geimi lõpuni
*Mängija, kelle kord on pallida, on pallija esimese punkti mängimisel. Tema vastane on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel mängijad pallivad vaheldumisi kumbki kaks korda järjest kuni saabub geimi võitja.
*Mängijad vahetavad väljakupooli iga kuu punkti järel ja kiire lõppmängu geimi järel
*Paarismängus rakendatakse samu reegleid kui üksikmängus Mängija, kelle kord on pallida, on pallija esimese punkti mängimisel. Seejärel pallib iga mängija kaks punkti järjest samas järjekorras kui varem selles setis, kuni geimi ja seti võitjad on selgunud
MAKSIMAALNE SETTIDE ARV
Kohtumises on maksimaalne settide arv viis; või kui naised osalevad, siis kolm
PAARISMÄNG:
*PAARISMÄNGU VÄLJAK
Paarismängu väljak on 10,97 m lai, s.t. 1,37 m mõlemalt poolt laiem kui üksikmängu väljak. Üksikmängu külgjooni kahe pallingujoone vahel nimetatakse pallingu külgjoonteks. Muidu on väljak samasugune
*PALLIMISE JÄRJEKORD
Paar, kelle kord on pallida selle seti alguses, otsustab, kes partneritest pallib esimeses geimis ja teine paar otsustab sama teise geimi alguses. Esimeses geimis pallinud mängija partner pallib kolmandas geimis; teises geimis pallinud mängija partner
pallib neljandas geimis jne. samas järjekorras kõigis selle seti järgnevates geimides
*VASTUVÕTMISE JÄRJEKORD
Paar, kelle kord on vastu võtta esimeses geimis, otsustab, kes partneritest võtab vastu esimesena. Sama mängiga peab vastu võtma esimesena kõikides paaritutesgeimides selle seti vältel. Teine paar otsustab teise geimi alguses, kes partneritest võtab vastu
esimesena teises geimis. Sama mängija peab vastu võtma esimesena kõikides paarisarvulistes geimides selle seti vältel. Partnerid võtavad geimi vältel pallingut vastu vaheldumisi.
*PALLI MÄNGIMINE PAARISMÄNGUS
Palli löövad vaheldumisi ükskõik kumb partneritest ühest ja teisest paarist



Tšinlon

(Birma)
 
Osavõtjaid: 5-10
Vahendid: kerge täispuhutav pall või palli sisekumm
Ettevalmistus: Mängijad moodustavad ringi, asudes üksteisest vähemalt väljasirutatud käte kaugusel. Mängu alustaja saab palli ja läheb ringi keskele. Kohtunikku on ka ilmselt vaja…
Mäng: Mängu alustaja hakkab jalaga palli õhku lööma. Sooritanud mõned löögid, hüüab ta ühe mängust osavõtja nime ning seejärel söödab palli nimetatule. Sooritanud söödu, pöördub mängu alustaja tagasi oma endisele kohale ringjoonel. Mängija, kelle nime nimetati, peab söödu jalaga vastu võtma ja hakkama omakorda palli õhku lööma. Söödu vastuvõtmise eest saab ta 3 punkti, iga õnnestunud löögi eest (enne kui pall maha kukub) veel 1 punkti. Kohtunik ja ülejäänud mängijad jälgivad tähelepanelikult tema mängu ja peavad punktide arvestust. 
Mängijal on õigus palli õhku lüüa 10 korda. Kümnenda õnnestunud löögi ajal on ta kohustatud hüüdma mõne kaasmängija nime jne. Selliselt on igal mängijal võimalus saada ühe korraga 13 punkti. Mängu võidab see, kes saavutab esimesena 100 punkti.
Reeglid: 
* Palli võib lüüa ükskõik millise jala osaga (tegelt võiks siia lisada ka pea)
* Järgmise mängija nime hüüdmine ja söödu sooritamine üheaegselt on keelatud, nime peab hüüdma vähe varem…
* Sööt tuleb sooritada, nii et seda oleks võimalik vastu võtta. Kui vastuvõtmine osutub võimatuks halva söödu tõttu, arvestatakse söötja punktidest 2 punkti maha.
* Kui sööt oli korralik, kuid hüütu ei suutnud seda vastu võtta, asub ta ringi sisse ning jätkab mängu, kuid saab 2 miinuspunkti.
* Kui hüütu  võttis söödu vastu, kuid ei suutnud sooritada kõiki lubatud kümmet lööki (pall kukkus enne maha), arvestatakse talle vastav arv punkte (söödu vastuvõtmise eest 3, pluss iga õnnestunud löögi eest 1) ning ta läheb ringi keskel ja alustab uuesti mängu sööduga järgmisele mängijale.
* Kui mängija ei soovi kõiki 10 lööki kasutada, võib ta söödu sooritada varem, pidades seejuures kinni söödu sooritamise korrast
 
Nõuanne: Tegelikult oleks vist mõistlik sööta varem kindlaks määratud järjekorra alusel, siis jääks igatsugu üks saab rohkem kui teine jama ära…
Märkus: “Tšinlon” on kerge peenikestest roovitsastest punutud pall, mis hüppab väga hästi. Mäng “Tšinlon” on Birmas väga populaarne. Teda mängitakse suurtel rahvapidustustel ning ta meelitab ligi tuhandeid pealtvaatajaid.



Veepall

Veepalli mängitakse vees (haril. ujulas) 20x30 m suurusel ujuvpiirdega väljakul, kus vee sügavus on vähemalt 1,8 m. Otsjoonte keskel paiknevad väravad, mille postide vahe on 3,0 m ja ülemine põiklatt asetseb 0,9 m kõrgusel veepinnast. Väljaku jagab pooleks kujuteldav keskjoon, mis on tähistatud mõlemal külgjoonel haril. valge lipukesega. Punaste ja kollaste lipukestega on märgitud mõlemal külgjoonel 2 ja 4 m alad, väravajoont tähistavad külgjoontel valged lipukesed. Pall (kaalub 400-450 g, ümbermõõt 68-71 cm) on vettpidavast materjalist ja väliste õmblusteta. Võistlevad 2 meeskonda, kummaski väravavaht ja 6 väljakumängijat (lisaks kuni 4 varumängijat). Püütakse palli vastase väravasse visata. Üks meeskond peab kandma valgeid, teine tumesiniseid mütse, väravavahtidel on punased mütsid. Mängitakse ujudes; kõik meeskonnaliikmed peale väravavahi tohivad mängida ainult ühe käega. Tavaliste vigade hulka kuuluvad palli tahtlik vee alla surumine, palli rusikaga löömine, ujula põhjas kõndimine ja põhjas seistes mängimine. Rasked vead on pallita vastasmängija vee alla vajutamine ja tema pidurdamine mõnel miil jõulisel viisil; mis tahes viga 4 m alal annab vastasvõistkonnale õiguse 4 m karistusviskeks. Ilma pallita minek vastasmeeskonna 2 m alale karistatakse 1 minutiks mängust eemaldamisega. Palli valdav meeskond peab pealeviske sooritama 45 sek. jooksul. Puhas mänguaeg on 4x5 min., veerandaegade vahe 2 min.



Vibra

Seda mängitakse tavaliselt neljakesi. Tehakse neli ühesuurust ruutu üksteise kõrval. Kõikide ruutude üks nurk on keskel. Neid keskmisi nurki ümbritseb ring.
Reeglid: 1.Ükski mängija ei tohi palli kaks või enam korda järjest puutuda (va. õhust).
2. Kui pall läheb ruudustikust välja, siis saab see mängija, kelle ruudust pall välja läks, vastava arvu miinuseid. Palju see löök annab, oleneb, millega lüüakse.
3. Kui keegi mängijatest lööb palli ruudustikust välja ja pall ei lähe enne seda kellegi ruutu, saab see mängija, kes välja lõi, miinuse(d).
4. Kui lööd: jalaga - 1 miinus; kui läheb vastu kätt - 2 miinust; peaga - 3 miinust; põlvega - 4 miinust; kui läheb hargivahelt välja - 7 miinust; kui asetatakse üks jalg teise ette ja lüüakse palli taga oleva jalaga - 5 miinust.
Kuidas mängida: Üks mängijatest võtab palli enda kätte, läheb keskel asuva ringi juurde ja viskab palli vastu keskpunkti, nii et pall hakkaks põrkama. Ja nüüd hakkab mäng pihta: enne ei tohi palli puutuda, kui pall on kolm korda maha põrganud, kui pall välja läheb, viskab see mängija, kes sai miinuse(d), palli oma ruudu välimisest nurgast, mis ühegi teise ruudu nurgaga kokku ei puutu, palli keskpunkti. Niiviisi käib mäng kuni keegi on saanud 10 miinust, kui kellelgi on kümme miinust täis, on mäng läbi.



Võrkpall

Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m
Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2,43 m ja naistele 2,24 m
PALL MÄNGUS
Pall on mängus alates löögi sooritamise hetkest pallingul
PALL MÄNGUST VÄLJAS
Pall on mängust väljas vea toimumise hetkest
PALL ON SEES
Pall on sees, kui ta puudutab väljaku pinda, kaasa arvatud piirjooned
PALL ON VÄLJAS
Palli osa, mis puudutab põrandat, on täielikult väljaspool piirjooni.
Pall puudutab mõnda eset väljaspool väljakut, lage või mängust mitte osavõtvat isikut.
Pall puudutab antenne, poste või võrku ennast väljaspool piirdelinte.
Pall läbib täielikult võrgu vertikaaltasapinna kas või osaliselt väljaspool üleminekuala.
Pall läbib täielikult võrgu alumise tasapinna
PALLI MÄNGIMINE
Iga võistkond peab mängima oma mänguala ja mänguruumi piires. Sellegipoolest võib palli tagasi mängida oma mänguväljakule väljastpoolt vaba-ala piire.
VÕISTKONNA PALLILÖÖGID
Igale võistkonnale on antud õigus 3 löögile palli tagasimängimiseks. Kui on kasutatud enam kui 3 lööki, siis võistkond teeb vea
ÜHEAEGSED PUUTED
Kui kaks vastasmängijat puudutavad üheaegselt võrgu kohal palli ja pall jääb mängu, siis vastuvõttev võistkond saab õiguse veel kolmele löögile
LÖÖGI ISELOOMUSTUS
Pall võib puudutada mistahes kehaosa.
Pall peab olema löödud, aga mitte toppanud ja/või visatud.
VÕRKU ÜLETAV PALL
Vastase väljakupoolele suunatud pall peab ületama võrgu üleminekuala piires. Üleminekuala on võrgu vertikaaltasapinna osa, mis on piiratud järgmiselt:
*altpoolt - võrgu ülemise servaga
*külgedelt - antennide ja nende mõtteliste pikendustega 
PALLI PUUDE VÕRGUGA
Võrku ületav pall võib puudutada võrku
PALL VÕRGUS
Võrku löödud palli võib edasi mängida, kui võistkond ei ole ületanud kolme pallipuute arvu
KÄTE VIIMINE ÜLE VÕRGU
Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimus oma mänguala piires
VÕRGUPUUDE
Võrgu- või antenni puude ei ole viga, välja arvatud juhul, kui mängija puudutab neid palli mängimise toimingu ajal või segab mängu.
MÄNGIJA VEAD VÕRGU JUURES
Mängija puudutab palli või vastast vastase ründelöögi ajal või enne seda.
Mängija tungib vastase mänguruumi võrgu alt segades viimase mängu.
Mängija puudutab võrku või antenni pallimängimise toimingu ajal või segab mängu.
ESIMENE PALLING GEIMIS
Nii esimeses kui ka otsustavas (viiendas) geimis pallib esimesena võistkond, kes valis loosimisel õiguse pallida.
Teistes geimides pallib esimesena see võistkond, kes eelmises geimis esimesena ei pallinud
PALLIMISJÄRJEKORD
Kui palliv võistkond võitis pallimängimise, siis pallinud mängija pallib uuesti.
Kui pallimängimise võitis vastuvõttev võistkond, siis saab ta pallinguõiguse ja teeb kohavahetuse. Pallima asub mängija, kes liigub ees-parempoolselt kohalt taga- parempoolsele kohale.
PALLINGU SOORITAMINE
Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud.
VEAD RÜNDELÖÖGIL
Mängija puudutab palli vastasvõistkonna mänguruumis.
Mängija lööb palli välja.
Mängija sooritab ründelöögi vahetult pärast vastase pallingut, kui pall asub ründealas ja on täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal.
SULUSTAMINE VASTASE MÄNGURUUMIS
Sulustamisel võib mängija viia oma käelabad ja käsivarred üle võrgu tingimusel, et see tegevus ei sega vastase mängu. Seega ei tohi puudutada vastaspoolel olevat palli enne, kui vastasmängija on sooritanud ründelöögi.
SULUSTAMINE JA VÕISTKONNA PALLILÖÖKIDE ARV
Sulustamisel toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. Järelikult peale kontakti sulustamisel võimaldatakse võistkonnale kolm lööki palli tagasimängimiseks.
Pärast sulustamist võib esimese löögi teha ükskõik milline mängija, kaasa arvatud see, kes puudutas palli sulustamisel.
*Vastase pallingu sulustamine on keelatud.
VÄLJAKUPOOLTE VAHETUS
Pärast iga geimi (välja arvatud enne otsustavat geimi) lõppemist vahetavad võistkonnad väljakupooled.
Otsustavas geimis, kui üks võistkondadest saavutas 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled ilma viivitamiseta ja mängijate asetus jääb endiseks.