Bowling
Curling
Disc Golf
Golf
Golfi kroket
Jolki-Palki (puupakk)
Keegel
Kroket
Petanque

Curlingut on mängitud juba alates 16. sajandist. Esimest korda oli curling taliolümpiamängudel kavas 1998. a astal Naganos.
  
Curlingut mängitakse ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel.
Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda.
Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”kodu” keskpunktile lähemale kui vastase omad.
Pärast igat geimi saab punkte vaid üks võistkond.
Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal ”kodu” keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige 
täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 geimi.
Viigilise tulemuse korral mängitakse lisageim(id). 

Disc-Golfi mängitakse spetsiaalsete disc-golfi lend-taldrikutega. Mängu eesmärk on vähima visete arvuga tabada sihtmärki, milleks on disc-golfi korv. Visketehnikad on erinevad ning baseeruvad mängijate leidlikusel ja kogemusel.
Võitja on mängija, kes läbib raja minimaalseima visete ja karistuspunktide arvuga.

Mängijate järjekord
Kohtunik jagab mängijatele punktikaardid. Esimese viske grupis teeb see mängija, kelle nimi on kantud esimesele väljajagatud punktikaardile.
Peale lahtiviskeid tiist sooritab järgmise viske korvi tabamiseks see mängija, kelle taldrik asub korvist kõige kaugemal.
Järjekord hakkab grupis vahelduma vastavalt tulemustele. Vähima visete arvuga korvi tabanud mängija teeb järgmisel rajal esimesena viske, järgnevad ülejäänud mängijad vastavalt viimastele rajatulemustele. Kui grupis on kaks võrdsete viskearvudega mängijat, siis viskab esimesena mängija, kes mängu algjärjestuses oli nimekirjas eespool.

Avaviste tiist
Avaviske sooritamisel peab mängijal olema vähemalt üks puutekontakt tii alaga. Avaviset tehes ei tohi mängija tii alast üle astuda.

Viske lõpp-punkti mängimine
Viske järel ei tohi taldrikut liigutada enne kui tema asukoht on märgitud märkimis-taldrikuga. Märkimis-taldriku tuleb asetada lebava taldriku korvi poolse serva vastu.

Rajatakistused
Mängijal on keelatud mistahes rajatakistuste liigutamine, vahetamine, painutamine jne.

Lennukatkestus
Kui taldrik tabab lennul looma või inimest, siis viske lõpp-punktiks arvestatakse taldriku maandumiskoht.

Aut
Audiks loetakse taldriku täielikku väljumist rajapiiretest. Kui taldrikut lõikab kasvõi osaliseltki rajapiir, siis arvestatakse taldrik rajapiiridesse.

Kadunud taldrik
Taldrik loetakse kadunuks kui mängija ei ole tema asukohta tuvastanud kolme minuti jooksul.
Kõik mängijad peavad aitama taldrikut otsida.
Taldriku kaotanud mängija saab ühe karistusviske.

Viskekorraldused
Rajale kantud nooletähisega viskekorraldused näitavad mängijale, millisest suunast peab taldrik korvile lähenema.
Valest suunast visanud mängija saab ühe karistusviske, mille ta peab sooritama kaardile märgitud alalt.

Tabamus korvi
Korvi tuleb tabada viskega ning tabamus loetakse õnnestunuks kui taldrik maandub korvi või jääb osaliselt toetuma korvile.

Punktiarvestus
Esimene viskaja märgib ka kõikide mängijate esimese raja visketulemused. Peale seda võivad mängijad jagada omavahel punktikaartide täitmist.

Väljak
Golfiväljak koosneb tavaliselt 18 või 9 rajast, mis on vastavalt nummerdatud.

Rada
Golfirajad on erineva pikkusega. Raja PAR märgib löökide arvu, millega heade oskustega golfimängija peaks antud rajal palli auku toimetama. Tavaliselt leidub väljakutel kolme erineva PAR-iga radasid:
*PAR 3 – rajad mille pikkus on vahemikus ca 100 - 200 m
*PAR 4 – rajad mille pikkus on ca 200-400 m
*PAR 5 – rajad mille pikkus on ca 400 – 500 m
Raja PAR on arvutatud nii, et kaks lööki arvestatakse griinil palli auku veeretamise - puttamise jaoks. Seega peaks vastavalt PAR 3 rajal palli esimese kauglöögiga griini peale lööma. PAR 4 rajal peaks selleks kuluma kaks kauglööki ning PAR 5 rajal kolm lööki.
Ei ole kahte ühesugust golfirada, sest nende disain sõltub nii looduslikest tingimustest kui ka arhitekti kavandist. Siiski koosneb iga rada teatud kindlatest osadest ning takistustest, mille varieerimine teeb iga raja ainulaadseks ning golfimängu vaheldusrikkaks.
Peale PAR-i iseloomustatakse iga rada ka tema raskusastmega, mida märgistab raja indeks ehk händikapi number (HCP). Number 1 märgib raskeimat rada. Samuti on iga raja kohta teada tema ligikaudene pikkus avalöögist kuni auguni.  
Järgneval joonisel on kujutatud PAR 4 rada ning erinevad võimalikud raja osad:

Avalöögiala - Tii
Avalöögialalt teeb mängija antud raja esimese löögi.
Igal rajal on tavaliselt rohkem kui üks avalöögi ala. Kollane märgib mängukogemustega härrade avalöögi kohta. Punane avalöögi ala teeb raja lühemaks ning on mõeldud  daamide, seenioride ning algajate härrade jaoks.
Avalöögialal võib palli asetada väikese tiku (inglise keeles “peg” või  “tee”) otsa, et lööki lihtsamaks teha.
PAR 4 ja PAR 5 radadel on tavaliselt löögi eesmärgiks tabada edenimisala ehk fairway’d ning lüüa võimalikult kaugele – et vahemaa lipuni oleks võimalikult väike. Avalöögialal tarvitatakse väiksema kaldega “raud” keppe või ka “puu” keppe, millega on võimalik kaugemale lüüa.
Edenemisala – Fairway
Edemisala on raja piirkond kus muru on niidetud lühikeseks ning löögi sooritamine kõige lihtsam. Väljapool Fairway'd on löögi sooritamine raskendatud. Seega on mängija eesmärgiks tabada palliga fairwayd.
Edemislalal kasutatakse tavaliselt “raud” keppe.
Ruff
Ruff on ala väljaspool fairway’d. Ruff’i alal on rohi kas üldse niitmata või siis lõigatud nii kõrgelt, et löögi sooritamine sealt on tublisti raskendatud. Sageli võib palli ruffis ka ära kaotada. 
Aut
Aut ehk out-of-bounds on ala väljaspool golfiväljakut ning märgistatud valgete vaiadega. Kui pall satub auti, siis teda sealt edasi mängida ei ole lubatud. Mängija peab sellises olukorras sooritama uue löögi uue palliga samalt kohalt kust ta tegi ka eelmise löögi.   
Griin
Griin on ala millesse on tehtud auk kuhu pall veeratada tuleb. Griinil on muru niidetud nii madalalt et pall veereb nagu vaibal. Et augu asukoht kaugele paistaks on augu keskele totgatud lipuvarras ning lipp. Kui pall on mängija poolt löökidega griinile toimetatud, siis võetakse lipp august välja ning mängija kasutab spetsiaalset keppi “putterit” et pall auku veeratada. 
Eelgriin
Eelgriin ehk foregreen on ala mis ümbritseb griini. See ala on niidetud pisut kõrgemalt kui griin ning pall ei veere eelgriinil sama hästi. Seepärast kasutatakse eelgriinil putteri asemel sageli kaldega raudkeppe ning sooritatakse lühike ning kaarega löök(inglise keeles “chip”). 
Veetakistused
Selleks et golfimängu raskemaks teha on väljakule rajatud ka takistusi. Veetakistused jagatakse kahte liiki: 
*Veetaksitused mis lõikuvad fairway’ga ning tähistatakse kollaste vaiadega
*Külgvee takistused mis külgnevad fairway’ga ning tähistatakse punaste vaiadega
Liivabunker
Mängu raskandamiseks on väljakule rajatud ka liivabunkrid. Löögi sooritamine bunkrist on oluliselt raskem kui muru pealt. Sellepärast soovivad mängijad palli bunkrisse sattumist vältida. Bunkrisse sattunud palli lüüakse tavaliselt suure nurgaga kepiga(inglise keelse sandwedge).
Parandatav pinnas
Vahel toimuvad väiksemad väljaku hooldustööd samaaegselt kui väljak on ka mänguks avatud. Parandatavad piirkonnad ümbritsetakse sellistel puhkudel siniste vaiadega. Sellisele alale sattunud palli ei ole lubatud mängida, vaid tuleb sealt käsitsi ära võtta ning uuesti mängu panna väljaspool parandatavat ala. 

Mängu põhireeglid

Golfimängu põhireegel on väga lihtne: palli mängitakse sealt kuhu ta eelmise löögi tagajärjel pidama jäi. Seega kui reeglitega pole sätestatud teisiti, ei tohi mängija parandada ega lubada muuta  palli asukohta ega kavatsetavat asendit või svingi.
Sellest reeglist piisaks kui mängijad suudaksid alati täpselt lüüa. Kuna see tavaliselt nii ei ole ning pall satub auti, ruffi, vette, loomade poolt tekitatud auku või kaob lihtsalt ära, siis on olemas väga palju lisareegleid, mis määravad kuidas sellites olukordades tegutsema peab. Kuigi kõik on täpselt kirjas golfireeglites, on sageli olukorra interpreteerimine keeruline. Käesolevas kirjatükis tutvustame lühidalt tähtsamaid olukordi ning kuidas nendes toimida:
Pall on audis
Kui mängija näeb, et pall lendas auti, siis lööb ta uue palli samast kohast kus eelmine löök ning lisab skoorile ühe trahvilöögi. Seega kui mängija lõi esimese löögi avalöögialalt auti, siis tema järgmine löök on kolmas sellel rajal.
Pall kadunud
Kui mängija ei suuda viie minuti jooksul oma palli leida, siis peab ta minema tagasi samasse kohta kust ta tegi eelmise löögi ning mängima uue palli ühe trahvilöögi arvestamisega
Varupall
Kui mängija pole kindel kas tema pall maandus audis või kusagil väljaspool rada – nii et pole kindel kas ta selle leiab, siis mängib ta igaks juhuks varupalli. See reegel on selleks, et vältida tagasiminekut kui palli ei õnnestu leida. Sellisel juhul mängitakse järgmisena varupalli. Kui pall ei ole kadunud, siis mängitakse esimest palli. Varupall ei oma siis tähendust ning võetakse üles.
Mittemängitav pall
Vahel tekib olukord kus palli asukoht ei võimalda sooritada normaalset golfilööki. Sellises olukorras võib mängija kuulutada oma palli mittemängitavaks suvalises väljakuveetakistuses. Kui mängija arvab, et tema pall on mittemängitav, tuleb mängijal (lisades ühe löögi) mängida pall võimalikult selle koha lähedalt, kust esialgset palli viimati löödi. osas - välja arvatud juhul, kui see pall paikneb
Pall on veetakistuses
Kui pall on sattunud veetakistusse siis võib mängida uue palli veetakistuse tagant või külgveetaksituse kõrvalt ühe trahvilöögi lisamisega. 
Ebanormaalsed pinnaseolud
Ebaharilike pinnasetingimuste segav mõju mängualal (fairway, eelgriin või griin) ilmneb sel juhul, kui pall asub sellises paigas või puudutab seda, samuti kui väljaku olukord segab mängijat asendi sissevõtmisel või kavatsetaval svingil. Kui pall on puttamisgriinil, avaldub vastav sekkumine ka siis, kui mõni neist teguritest esineb mängija puttamisjoonel. Sellisel juhul võib mängija ilma karistuslöögita mängida palli ühe kepipikkuse ulatuses(kuid mitte augule lähemal) esialgsest asukohast.

1) Naised, veteranid ja juuniorid viskavad 50 + 50 = 100 viset. Mehed viskavad 50 + 50 + 50 + 50 = 200 viset.

snadi reeglipäraselt välja visata, läheb viskeõigus vastasvõistkonnale, kes võib omakorda kolm korda üritada. Samal ajal säilitab alustaja võistkond esimese kuuli viskamise õiguse.