1999.a.

ei saa hakkama

köik on otsas
ei tule enam midagi
mötteta möte paberile potsas
pastakas törgub kirjutamast sedagi
tühi vöi tühjaks saand
pölend , läbi pölend
avatud kaan
keel abitult laperdab
sönad pögenenud
ja näe kurat ei teki midagi juurde
higista vöi värista ölgu
köigest südamelööke kuulen
kus on küll möte , kus jölgub
sigarett , juba viies
pilk tapeedi mustrit anub
kus on küll liiges mis vahtu lööks sönu
-
ei piina enam end
öunamahlaga uputan viimase katse suuöönes
sigareti suitsuga puhun hääbuma tekkiva möttelennu
neelatan ja olen röömus