 |
Õhtu peegeldus Rumpol... |
|
|
 |
|
|
|
 |
Kui on pealkiri, siis on ta mujal... |
|
|
 |
Klaverikunstnik |
|
|
 |
Memmekene simmanil... |
|
|
 |
Poetrepil valves... |
|
|
 |
Tee, Poiss, Udu... |
|
|
 |
Toksin
mööda teerada ja näe üks turist pildistab miskit
hoolega mere pool... Õeti teeb... Raban ka fotoka välja,
ronin üle aia (pean ju ikka parema pildi saama ja muidu sellisema
kõvema jublaka mulje jätma...), putkan mitusada meetri
lähemale, zoomin mis hirmus... |
 |
Ei jõua eriti
veel rahuolevalt oma hiad positsiooni ja kohavalikut nautima hakata,
kui üks mu modell mind märkama... Kes kurat ta emotsioonide suunda
teab, a igal juhul saab sellest üks kiire galopp minu suunas... Narr
lugu, ilmselt ma oma karvakoibadega sellist kiirust ei arenda ja
massline erinevus paneb minus paanikahäguseid mõtteplaane mööda
kiirhigilõhnaliseks muutuvat keha jooksutama... |
 |
Vähemalt on turisti meel
ilmselt rõemus, et näeb kohhe kohhaliku tohmani totakat otsa. Püüan
rutuste paar kaadrit mu poole galoppiast, et poleks hiljem vaja Poirod
ega Monki mõistatama ja särama... Saavutan mõningase psüühilise
tasakaalu, ses stiilis,- et "sureme ükskord nii voi naa...", lahman
totaka irve näkku, aan jalad harki ja seisan. No vat, ilmselt petsingi
hobese ära, voi pigem ikka petsin enda ära (higi kuivanu ja muu selline
stiil...), kiirgalopperiv modell võtab hoo maha ja löntsab mu juurde. |
 |
Hobene tuleb mu juurde ja hakkab justkui kass ennast minu vasta hõeruma, ma tunnen ennast muidugi justkui potikutes hiir... Teen aga hiad
nägu ja tantsin kaasa, et mitte hobese tagumiku taha jääda ja
kabjaraudadelt roostet otsima hakata... Peab muidugi selgitama, et
varem olen hobestega nii palju füüsiliselt suhelnu kui miski
ettevaatlik näpupuude kindlalt aheldatud hobese pihta. Siit võib ette
kujutada minu elamuse ohoo suurust ja muud säärast siin kekkamist...
Lällamise lisaks sain järgmine päev ühe kohaliku käest tiade, et
eelmine aasta oli neist hobestest keski voi siis kordamööda miskeid
inimesi närinu... |
|
|
 |
See härrasmees
ei ole siin pildil mitte koperdanu, vaid nii näeb välja tema
kojumarss Vormsi külapoe juurest... |
|
|
 |
|
 |
Selline näeb välja (originaalmõõtudes miski 3cm) Vormsil suvega kosunu lendnäriline... |
|
|
 |
Miski
rahvariideläbu ja konkurss, pidevalt ikka paar kolm pildistajat.
Siis tehti lõpupilti ja jätkuvalt paar kolm pildistajat.
Nüüd keski kavalpia meelitas Ingrid Rüütli ka
lõpupildile ja kae imet, viimane kui valgustneelav karp higistes
pihkudes... |
|
|
 |
Lilled esiplaanil ja taustal... |
|
|
 |
Midagi ei ole teha, lammastega on mul viimasel aastal miski uus suhe ja tegelt peris juhuslikult... |
|
|
 |
Seal ta on... Vormsi... |
